Alates 15. oktoobrist hakkas meie lõhejõgedel kehtima kuu aega kestev täielik püügikeeld, kuid kohe kuderahu alguses tabasid inspektorid Pirita jõel kaks harpuunpüssiga lõhelisi püüdma tulnud allveekalastajat.
- Menetlustoimingud käivad, oodatakse politseid jäljekoertega. Foto: Keskkonnainspektsioon
Inspektorid märkasid pühapäeva öösel vastu esmaspäeva Pirita jõe ääres kontrollkäiku tehes kahte meest jõge valgustamas ja vette minemas. Nähtavasti oli röövpüüdjatel valve väljas, sest inspektorite lähenedes jooksid nad metsa varjule. Üks kalipsot kandnud röövpüüdja saadi koos harpuunpüssi ja muu varustusega metsast kätte, teine oli jõudnud tabamise hetkeks oma varustuse metsa ära peita.
Inspektorite kutsel tulid kohale politseinikud koos kahe jäljekoeraga. Röövpüüdjad olid esialgu koerte suhtes skeptilised ega pidanud asitõendite leidmist tõenäoliseks, kuid tänu koerale leiti ka teine harpuunpüss.
Saaki meestel veel ei olnud, kuid püüginõuete rikkumisega seoses alustati nende suhtes väärteomenetlust. Harpuunpüssid ja muu varustus on menetluse ajaks hoiule võetud.
Keskkonnainspektsioon tuletab kalastajatele meelde, et lõheliste kudejõgedel on harpuunpüssiga kalastamine aastaringselt keelatud. Lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistu on kehtestatud looduskaitseseaduse § 51 lõige 2 alusel.
Eelmisel nädalal leidsid Harjumaa inspektorid koostöös vabatahtlikega Vasalemma jõe ääres kasti kaladega, kuid tookord ei õnnestunud püüdjat tabada. Vasalemma jõe aastaringsest kalapüügikeelualast oli nakkevõrkudega välja püütud seitse merest kudema tulnud meriforelli ja üks lõhe.
Seoses lõheliste kudeajaga on 1. septembrist 30. novembrini lõhe ja meriforelli püük meie jõgedel keelatud. Kuni 15. oktoobrini on suurematel jõgedel lubatud lõhelisi püüda kalastuskaardi alusel, kuid 15. oktoobrist kuni 15. novembrini kehtib jõgedel täielik püügikeeld. Erandiks on vaid Jägala ja Narva jõgi.
Keskkonnainspektsioon kutsub kõiki kalastajaid kuderahust kinni pidama ja jõgedel kahtlast tegevust märgates teatama sellest valvetelefonile 1313.
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.