25. jaanuaril ilmus Äripäeva põllumajanduse teemaveebis Jaan Leetsare artikkel, mis räägib taluliidu algusaastatest. Autor on välja toonud ka toonase poliitiku Ants Käärma tegemisi. Kahjuks ei saa Käärma nõustuda loos tooduga ja kirjutab omapoolse vastulause antud artiklile.
- Ants Käärma Foto: Järva Teataja/Scanpix
Ants Käärma kirjutab kommentaariks loole järgmiselt:
Ma ei saa olla rahul eelmainitud artikliga, kus loo autor Jaan Leetsar hädaldab kuidas takistasid teda häid asju tegemast küll Arnold Rüütel, küll Ants Käärma. Huvitav, kuidas sai Riigikogu opositsiooni ehk vähemusse kuulunud Käärma takistada täisõites koalitsioonivalitsuse ministri tegemisi? Kes vähegi tunneb parlamendi tööd, teab, et selline asi pole võimalik.
Taluseaduse, koos talu mõistega, tühistas VII Riigikogu, kui koalitsiooni-valitsuses oli põllumajandusministriks Jaan Leetsar. Põhjendati seda asjaoluga, et talu kui ettevõtluse ühe vormi regulatsioonid on juba sätestatud ettevõtluse- ja äriseadustes. Taluseadusest jäid siiski mõneks aastaks veel kehtima 3-4 olulist paragrahvi. Kuna tühistamise algatas ja viis läbi valitsuskoalitsioon, siis mis takistas minister Leetsarel koos ülalnimetatud 3-4 paragrahviga jätta alles ka talu mõiste?
Hiljem IX Riigikogu taastaski talu mõiste äriseadustikes. Vastava eelnõu algatasime kahekesi koos koalitsiooni kuulunud Mõõdukate fraktsiooni liikme Jaak-Hans Kuksiga, tema initsiatiivil. Tõsi, suurt tulu sellest ei tekkinud, sest kogu seadusandlus käsitleb taluperemeest FIE-na. Pealegi on paljud tootmistalud määratlenud end osaühingutena. Aga see on hoopis laiem teema. Tolle aja poliitika oli Jaan Leetsare artiklis maalitust siiski tunduvalt nüansirikkam. Üks näide ka: VII Riigikogus algatasid maalt pärit saadikud otsuse eelnõu, et sätestada maaelu ja põllumajandust käsitlevate seaduste põhimõtted. Täiskogu ees kaitsesime eelnõud kahekesi – Aldo Tamm ja mina. Pärast pikki vaidlusi vastuvõetud otsuses sätestatigi mõned põhimõtted – põllumajanduslik tootmine põhineb eraettevõtlusel, eelistatud tootmisvormideks on talud ja ühistud, tootmisvahendid sh maa kuuluvad Eesti põllumeestele, elanike vajadused põhiliste põllumajandussaaduste järele katab kodumaine põllumajandus.
Selle otsuse eelnõu kohta esitas tollane põllumajandusminister Jaan Leetsar Riigikogu kõnepuldist ka valitsuse seisukoha, mis oli eitav. Kuid Mart Laari esimese valitsuse koalitsioon juba murenes ning Riigikogu saalis hääletasid otsuse poolt ka mitmed koalitsioonisaadikud, sh professor Kaljo Põldvere, Enn Tarto jt. Otsus oli lõpphääletusel veebruaris 1994 ning võeti vastu.
Aga miks ikkagi eks-minister oma
artiklis teistsugust teavet kuulutas? Kas painas teda paavlipäev? Artikkel ilmus ju paavlipäeval, 25. jaanuaril. Aga vanarahva uskumuse kohaselt peaks just sellel päeval tegema ja väljenduma vastupidiselt tegelikule.
Ants Käärma
Loe lisaks:
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.