Olulisel määral tõusnud energia- ja sisendhinnad ning teravilja ja muude söödakomponentide oluline kallinemine mõjutavad sea- ja kanakasvatuses tegutsevaid ettevõtteid märkimisväärselt. HKScani Baltikumi ärikontroller Markus Kirsberg nendib, et kõik see põhjustab tarbijate ostujõu tõsise surve alla sattumist läbi lõpptoodete hinnatõusu.
Suurimaks murekohaks on Markus Kirsbergi sõnul kindlasti energia hindade ja teiste sisendhindade tõus (osaliselt samuti energiahinna tõusust mõjutatuna) – need on tõusnud väga olulisel määral. „Lisaks energia hindadele mõjutab meie sea- ja kanakasvatust teravilja ja muude söödakomponentide oluline kallinemine. Eeltoodu omakorda põhjustab tarbijate ostujõu tõsise surve alla sattumist läbi lõpptoodete hinnatõusu, kuna üldiste sisendhindade ja elektrienergia hinnatõusud mõjutavad otseselt nii looma- ja linnukasvatuse, tootmise, pakendamise, transpordi jms hindu ja ainus lahendus on tootmissisendite hindade tõus edasi anda meie lõpptoodetele. Kui olukorrale kiiret lahendust ei leita, siis toidu hinnatõus tulevikus jätkub. Omaette murekohaks on ka hetkeseis tööjõuturul,“ märgib Kirsberg.
Seotud lood
Lisatud ka jaekettide esindajate kommentaarid!
Dava Foods Estonia ASi juhatuse liige Vladimir Sapožin nendib, et munatööstuses ja linnuliha tootmises on söödakomponendi osatähtsus toote omahinnast põllumajanduses üks kõrgemaid. EGGO kaubamärgi tähe all tegutseva tööstuse juht toob näiteks, et praeguse elektri- ja gaasihinna mõju on söödakuludega võrreldes nende tegevuse puhul marginaalne.
Käimasolev energiahindade kasv paneb kodumaised põllumehed ja toidutootjad väga suure surve alla. Kui valitsus neile konkreetsete abimeetmetega võimalikult kiiresti appi ei tule, siis ähvardab nimetatud sektori ettevõtteid pankrotilaine, kirjutab endine maaeluminister, riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm (Keskerakond).
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.