Kliimaministri teadusnõunikuna asub tööle bioloog ja looduskaitseteadlane, professor Aveliina Helm.
- Professor Aveliina Helm esines läinud aastal Äripäeva kommunikatsioonijuhtimise konverentsil. Pildil on ka Tartu Ülikooli professor Kristjan Zobel ja jututeemaks kliimamuutused. Foto: Raul Mee
Teadusnõunik nõustab ministrit kliimaministeeriumi oluliste poliitikate kujundamisel ja kliimaseaduse ettevalmistamises. “Oleme kliimavaldkonna juhtmõttena sõnastanud, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse ning väiksem keskkonnajalajälg on konkurentsieelis,“ sõnas kliimaminister Kristen Michal. „Selle saavutamiseks tuleb teha olulisi samme, valdkondi digitaliseerides saada parem ülevaade tarkade otsuste tegemiseks. Meil on võimalus tuleviku poliitikakujundusse kaasata keskkonnakaitsjaid, ettevõtjaid, teadlasi ja eksperte. Aveliina Helm aitab koondada fakte ja teadmisi, mis Eestis asjatundjatel on, et ausas arutelus saaks sündida kvaliteetsed otsused.”
Seotud lood
Võrreldes Euroopa teiste põllumeestega majandavad Eesti tootjad juba täna vastutustundlikult ja keskkonnasäästlikult. Euroopa Liidu kliimapakett ja kestliku rahastuse eesmärgid hakkavad siiski mõjutama ka Eesti põllumajandustootjaid.
Teadlikkus kliimamuutuste hävitavast mõjust inim- ja keskkonnale pole sundinud veel riike piisavalt kiiresti kasvuhoonegaaside teket piirama. Värske uuring aga kinnitab, et inimeste tegevusel tekkinud kliimamuutused võtavad meilt elamisväärse elukeskkonna.
Euroopa Komisjoni roheväidete direktiivi eelnõu valguses tasub ettevõtjal juba täna kõik oma keskkonnaväited kriitilise pilguga üle vaadata, et vältida trahvi või veelgi ebameeldivamat karistust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen advokaat Elina Mizerova ja sama büroo jurist Maarika Maripuu.
Eesti tulevane majandusedu sõltub rohetehnoloogiate arendamisest, kuid Eesti roheinvesteeringute maht on praegu ligi kaks korda väiksem kui peaks, leiab Arenguseire Keskus värskes raportis “Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis”.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.