Euroopa Liidus tuleb kulutada 700 miljardit eurot aastas, kui tahta täita majanduse rohestamise eesmärke ning end lahti haakida Vene fossiilkütustest.

- Investeeringute tegemata jätmine tähendaks veel suuremaid väljaminekuid, leiab Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, Foto: AFP/Scanpix
See number on poole suurem, kui veel paari aasta eest loodeti, ning see tuleb leida erasektorist, selgub kolmapäeval avalikustatud Euroopa Komisjoni raportist. Selline kulude kasv annab aimu ka sellest, kui kiiresti kasvab ajas süsinikuneutraalsusele liikumise maksumus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti tulevane majandusedu sõltub rohetehnoloogiate arendamisest, kuid Eesti roheinvesteeringute maht on praegu ligi kaks korda väiksem kui peaks, leiab Arenguseire Keskus värskes raportis “Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis”.
„Kas Eesti majandus veab rohepöörde välja? Minu arvates veame küll, aga selle asja juures on veel üks tegur – kuidas muuta meie rahva mõttemalle rohepöörde vaates,“ arutles Kütuseturu Aastakonverentsil LHV panga majandusanalüütik Kristo Aab.
Inimkonnal tuleb tahes-tahtmata kohaneda kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega. Ausalt tuleb rääkida meie ees seisvatest valikutest, kirjutab Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professor Rando Värnik.
Võrreldes Euroopa teiste põllumeestega majandavad Eesti tootjad juba täna vastutustundlikult ja keskkonnasäästlikult. Euroopa Liidu kliimapakett ja kestliku rahastuse eesmärgid hakkavad siiski mõjutama ka Eesti põllumajandustootjaid.
Uus aasta algas fungitsiidide maailmas hea uudisega - Corteva Agriscience esitles 21. jaanuaril 2025 innovaatilist ja eriti tõhusat fungitsiidi Univoq.