Teadlane: keskkonna eest seisjad süüdistavad asjatult põllumehi, elu on palju keerulisem
Mihkel Kanguri ja Erik Moora Äripäeva raadiosaates „Kuum tool“ toimunud arutelus jäi kõlama mõte, et mullaviljakuse kaos on süüdi väetised ja taimekaitsevahendid ning päästerõngaks oleks sõnniku põllule vedamine. „Paraku püütakse nõnda väga komplitseeritud probleemi lihtsustada ja konkreetseid süüdlasi otsida. Tegelikkus on nagu alati palju keerulisem,“ kirjutas säästliku tehnoloogia teadur Jüri Liiv.
Humiinainete keemiaga viimased viisteist aastat tegelenud Tartu Ülikooli teadlane Jüri Liiv sõnas alustuseks, et ei maksa arvata nagu tahaks ta põlde taimekaitsevahenditega üle ujutada. „Väetiste kasutamine on aga paratamatu, sest vastasel korral sureks inimkond lihtsalt nälga. Tööstuslik „mahe“ tootmine ei ole laias plaanis jätkusuutlik, sest iga saagiga viiakse teatud osa taimetoitaineid põllult minema. Mahetootmises kompenseeritakse kadu naabruses asuva karjamaa arvelt, kus söövate lehmade sõnnik tasakaalustab minemaveetud osa. Paraku saavad aga ka sealt toitained otsa, küll pisut aeglasemat. See, mis aga linna viidud, ei tule tagasi, vaid jõuab üldiselt merre,“ selgitas Liiv taimekasvatuse põhitõdesid.
Seotud lood
Võrreldes Euroopa teiste põllumeestega majandavad Eesti tootjad juba täna vastutustundlikult ja keskkonnasäästlikult. Euroopa Liidu kliimapakett ja kestliku rahastuse eesmärgid hakkavad siiski mõjutama ka Eesti põllumajandustootjaid.
Inimkonnal tuleb tahes-tahtmata kohaneda kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega. Ausalt tuleb rääkida meie ees seisvatest valikutest, kirjutab Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professor Rando Värnik.
„Kas Eesti majandus veab rohepöörde välja? Minu arvates veame küll, aga selle asja juures on veel üks tegur – kuidas muuta meie rahva mõttemalle rohepöörde vaates,“ arutles Kütuseturu Aastakonverentsil LHV panga majandusanalüütik Kristo Aab.
Euroopa Liidus tuleb kulutada 700 miljardit eurot aastas, kui tahta täita majanduse rohestamise eesmärke ning end lahti haakida Vene fossiilkütustest.
Umbrohtude resistentsuse teemat hakkas Bayer Baltimaades põhjalikumalt uurima aastal 2017 ning sellest alates on analüüsitud 146 proovi, millest 83 protsendil tuvastati resistentsus. Baltikumis on kõige teravam probleem Leedus, kus on resistentsus tuvastatud juba viiel umbrohul. Kasvamas on see mure Lätis ning Bayeri agronoomid Tõnu Kastepõld ja Madis Kaljura nendivad, et valvel tasub olla ka Eestis.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele