Kuidas läheb Euroopa Liidu ühisel põllumajanduspoliitikal?
Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika on teinud läbi mitu reformi, kuid alates 2010. aastast on OECD hinnangul areng seiskunud. Miks on OECD kriitiline liidu põllumajanduspoliitika arengute suhtes? Milliseid soovitusi annab organisatsioon tuleviku tarbeks? OECD koostatud raporti sisse vaatavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre ning maaelu arengu ja analüüsi osakonna nõunik Katre Kirt.
Otsetoetuste jaotus vastavalt kasutuses olevatele põllumajandusmaa hektarite kohta suunab enamuse toetusest suuremate tootjateni või maaomanikeni. Foto: Unsplash
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) sõnul on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) peamine saavutus olnud vaba põllumajandusturu loomine ilma tariifide ja muude piiranguteta toiduainete liikumisele Euroopa Liidus (EL). Ühisturul toimub kaupade vastastikune tunnustamine ja vaba liikumine. EL-i riigiabi reeglid hoiavad ära konkurentsimoonutused liikmesriikide põllumajandustootjate vahel. Põllumajandusturgu ja -tavasid mõjutavad samuti mitmed keskkonna- ja tervishoiualased õigusaktid, millega toidutootjad peavad arvestama tagamaks toiduohutus ja keskkonda säästvam tootmine.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.