Jaanuarist kohustuslikuks muutuv elektrooniline kalapüügiandmete esitamine lükkub edasi 2024. aasta 1. juulile.
- Kalurid saavad digipöördeks rohkem aega. Foto: Andras Kralla
Regionaalminister Madis Kallas leiab, et Eesti kalandus on eesrindlik, kuid tuleb hinnata ka sektori valmisolekut. „Oleme aru saanud, et pool aastat rohkem aega annab kaluritele kindluse, et uue andmete esitamise viisiga harjuda. Siiski soovitan rahulikumal talvisel ajal tegeleda andmete esitamise rakenduse tundmaõppimisega ja harjutamisega, et pärast kevadist aktiivset püügiaega olla valmis andmete elektrooniliseks esitamiseks,“ rääkis minister.
Seotud lood
Ülevaade lõhekasvatuse börsifirmadest!
Norra on punase kasvanduskala tootmise pioneer ja kasvanduslõhe suur propageerija – norralaste suur teene on näiteks see, et lõhefileest on saanud populaarne sushi koostisosa. Norra on ise ka suur kalakasvataja: näiteks tuli mullu üle poole maailmas kasvatatud lõhest Norra fjordidesse ja rannikumerre paigutatud suurtest kasvandusbasseinidest.
Indrek Kaselale kuuluv PRFoodsi tütarfirma müüs oma kalakasvatuse kohalikele Saaremaa kalatöötlejatele, kes otsustasid siseneda uude ärisse. PRFoodsile oli müük aga vajalik selleks, et vähendada kontserni võlgasid.
Eelmisel nädalal tulid välja värsked kestliku kala- ja mereanni juhendi Kalafoori uued hinnangud. Ulatusliku seire ja teadustöö toel koostatud ülevaate tulemused räägivad selgelt: suuremad ja aastaid ülepüütud kalaliigid on Läänemere vetest kadumas, näiteks angerjas ja tursk. Läänemere räime olukord on halvenemas ja endiselt on kehvas seisus Läänemere koha.
Tänavu sügisel asustas RMK kalakasvatustalitus Eesti veekogudesse 259 673 lõhe, tuura ja siia noorkala. Kõige rikkalikuma noosi lõhesid sai sügisel Pärnu jõgi – sinna lasti üle 190 000 samasuvise lõhe. Valgejõkke läks üle 8000 ja Purtse jõkke üle 12 000 kala.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?