- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- dv.ee
Peagi valmib kaasaegne, täiendustega mullastikukaart
Mullata pole elu. Mullal on keskne roll arvukate looduse hüvede tagamisel alates kliima reguleerimisest ja elurikkuse säilitamisest kuni elukõlbliku keskkonna hoidmiseni. Tegu on meie olulisima ressursiga toidu, energia ja tooraine tootmiseks. Uuringud näitavad, et muld on koduks rohkem kui poolele kogu maailma liikidest ja muld on ka meie planeedi suurim süsinikureservuaar. Näiteks Eesti turvasmuldadesse seotud orgaanilise süsiniku varu on üle 2 miljardi tonni, mis süsihappegaasi ekvivalentidesse arvestatuna (CO2ekv) on rohkem kui 7 miljardit tonni. Muldade seisund on murettekitav üle kogu maailma, intensiivses kasutuses olevad põllumullad on paljudes piirkondades kahjustunud. Globaalselt mõjutab muldade ja maa degradeerumine ligikaudu 3.2 miljardit inimest, kelle toidulaud on selle tõttu vaesem ja võimalused väiksemad.
Seotud lood
Muld on taimekasvatuse kalleim vara, mis vajab õiglast ja tarka kohtlemist, hoolt ja hoidmist. Põllukultuuride saagikus saab alguse mullast, sest on ju see taimede kasvukeskkond ja saagi kasvatamise alus. Selleks, et teaks, kuidas tegutseda põldudel nii, et mulla hea tervis jätkusuutlikult säiliks, on oluline tunda ja teada oma põllumuldasid süvitsi.
Eesti Maaülikooli mullateaduse õppetooli ja Mullateaduse Seltsi korraldusel toimunud traditsioonilisel mullapäeval kuulutati välja aasta muld, milleks on leostunud gleimuld.
Kahest Eesti Turbaliidu poolt tellitud uuringust selgub, et riik on oma maakasutuse poliitikas sektori keskkonnamõjule aastaid ülekohut teinud. Valede andmete põhjal on deklareeritud ligi 7 miljonit tonni üleliigset CO2 heidet.
Kuigi Eesti põllumees on väga teadlik põldude lupjamise vajalikkusest, on Maaelu Teadmuskeskuse (METK) hinnangul aastate jooksul tekkinud mahajäämusest tingituna vajadus selle järele mitmekordne. Kogu meie põllumajandusmaade lubjavajadus tekkiva happesuse neutraliseerimiseks on arvestuslikult 1,342 miljonit tonni CaCO3, mis nelja aasta peale jaotades tähendaks, et põllule tuleks laotada umbes 335 000 tonni CaCO3 ehk ligi 420 000 füüsilist tonni lubiaineid, mis on 4,5 korda reaalsest tasemest enam.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele