Mullu viimase kümne aasta suurima käibeni jõudnud lihatootja Matsimoka saavutas edu vaatamata raskele aastale ning sihib lähiajal välisturgudele laienemist.
Matsimoka on Eesti pereettevõtte, mis sai alguse 1982. aastal. Pildil ettevõtte juhatuse liikmed Jan Inno, Aivar Inno ja Sten Inno. Foto: Andras Kralla
Matsimoka juhi Jan Inno sõnul tegi mulluse aasta raskeks sealiha hinna pea kahekordne tõus. Selle põhjused ulatuvad pandeemiaaega, selgitas ta. Toona langes sealiha hind järsult, seakasvatajad sattusid raskesse seisu ja see omakorda sundis neid karja vähendama. Lisaks andis seakasvatajatele hoobi Ukraina sõda, mis tõi kaasa vilja hinna tõusu.
Matsimoka juhid Sten ja Jan Inno panid sahtlisse sügisel tekkinud idee siseneda restoraniärisse, sest hindasid uue äriga alustamise riske liiga suureks.
Lääne-Virumaal tegutsevatest lihatööstustest pidi mullu külma duši vastu võtma Eesti turuliider HKScan, mis kukkus suurde kahjumisse. Väiksemad turuosalised suutsid aga kasumit kasvatada.
Toidutööstuse Matsimoka juhatuse liige ja ühe omaniku Jan Inno sõnul on ettevõtte jaoks praegu põhiküsimus, kas osa tarbitavast elektrist, mida makstakse börsihinna järgi, läheb ka universaalteenuse alla.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?