Majandustulemused | suurematest lihatööstustest jäi kahjumisse vaid üks
Kuigi läinud aastasse jäi mitme väiksema lihatööstuse sulgemised, näitavad suurtootjate majandustulemused korralikku käibekasvu ja kasumit. Kahjumisse jäi vaid eelmise aasta algupoolel omanikke vahetanud Rakvere lihatööstus.
Nõo Lihatööstuse majandustulemused olid läinud aastal paremad kui aasta varasemalt. Pildil lihatootmine Nõos. Foto: Toomas Kelt
Äripäeva teemaveeb Tööstusuudised.ee võttis kokku nelja Eesti suurema lihatööstuse majandustulemused – Maag Eesti (Rakvere ja Tallegg), Atria Eesti (Maks ja Moorits), Rannarootsi Lihatööstus ja Nõo Lihatööstus. Andmed pärinevad ettevõtete aastaruannetest.
Mullu viimase kümne aasta suurima käibeni jõudnud lihatootja Matsimoka saavutas edu vaatamata raskele aastale ning sihib lähiajal välisturgudele laienemist.
Saaremaa Lihatööstuse tehasesse astudes ei kostu sealt ootuspärast tootmisliinide huugamist. Vähesed töötajad ja jõude seisvad masinad ilmestavad karjuvat rahapuudust, mille omanik loodab hiljemalt aasta lõpuks lahendada investori abil.
Juba jupp aega enne 2018. aastat, kui Äntu mõis uue omaniku sai, mõlkus selle tulevasel omanikul Lauri Bobrovskil mõtteis mahebroileri kasvatamise ja väärindamise idee.
Nõo Lihatööstus on teinud mitmele Euroopa riigile põhjaliku võrdleva analüüsi ja võtnud suurema vaatluse alla kuus riiki. Ettevõtte eesmärk on ekspordi suurendamine 20 protsendi võrra.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?