Pagaritööstur: põhitoit vajab madalamat maksumäära

Viimased paar aastat on Eesti eksportivate sektorite hulgas teisel kohal olnud just põllumajandussektor, oleme agraarmaa, aga nüüd see muutub. „Kardan, et läheneme olukorrale, kus "kuldmune munev kana" keedetakse supipuljongiks. Mina küll selles olukorras ei tahaks olla Eestisse investeerija ja ma ei näe ka kust võiks tulla see oodatud majanduskasv,“ sõnab põllumeeste ühistu KEVILI nõukogu esimees, Crocus OÜ juht Andres Oopkaup valitsuse planeeritavale maksupoliitkale mõeldes ja selgitab ka põhjalikult oma mõtted lahti.

Kõljala ja Valjala Põllumajandusliku osaühingu juhi Tõnu Posti sõnul vähendab valitsuse võetud maksupoliitika kindlasti ettevõtjate konkurentsivõimet. „Saared on niigi ebavõrdsemas olukorras – meie transpordikulud, siia ja siit, on kõrgemad. See omakorda kergitab teenuste-toodete hindu,“ lisab Post.

Meil on neli peamist väljakutset, millest üks on energia, sest kogu töötlev tööstus tugineb energeetikale, rääkis Valio Eesti juht Maido Solovjov.

Lühemas perspektiivis ei näe ma ühtegi positiivset arengut, mis aitaks toidusektoril majanduskasvu ergutada, kirjutab Eesti toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Umbrohtude resistentsuse teemat hakkas Bayer Baltimaades põhjalikumalt uurima aastal 2017 ning sellest alates on analüüsitud 146 proovi, millest 83 protsendil tuvastati resistentsus. Baltikumis on kõige teravam probleem Leedus, kus on resistentsus tuvastatud juba viiel umbrohul. Kasvamas on see mure Lätis ning Bayeri agronoomid Tõnu Kastepõld ja Madis Kaljura nendivad, et valvel tasub olla ka Eestis.