Uued jäätmereformi ja Euroopa Liidu nõuded pakenditele tõstavad toidukaupade hindu

Uue pakkeliini käivitamisega lõpetas Nõo Lihatööstus ämbrite kasutamise ning võtab järk-järgult kasutusele uudsed keskkonnasõbralikumad pakendid, mille tulemusel suureneb ka toodete säilivusaeg.

Riigi kavandatava jäätmereformi üks eesmärke on vähendada turule jõudvate plastpakendite osakaalu, kavandatav pakendimaks ei ole selleks aga tööstuste esindajate hinnangul sobiv meede.

Baltikumi suurim lihabränd Rakvere on viinud värske hakkliha harjumuspärase plastik karbi asemel flow-pakki. Muudatuse eesmärk on vähendada kasutatava plasti ja pakendi määra ja säilitada seejuures hakklihade kõrge kvaliteet. Kokku vähendatakse plastiku tarbimist 70 tonni aastas ja komposiitmaterjali asemel kasutatakse 100% ringlusesse võetavat PP-plasti.

Igal aastal on Eestis sadu ettevõtteid, kellele tuleb pakendiaktsiis ja pakendiettevõtteks olemine üllatusena. Pakendiseadus näeb ette, et maale toodud ja Eestis pakendatud ning siin müüdud toodete ümber olev pakend tuleb ettevõtjatel kokku koguda ja taaskasutada. Valdavalt seda ettevõtjad ei tee ning seetõttu tuleb tasuda riigile pakendiaktsiisi.

Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?