Henrik Klammer: eriolukorra väljakuulutamine tooks leevendust

Voore Farmi tegevjuhi sõnul on nende põllud nüüdseks veidi vihma saanud, aga kui vaadata seda, kui palju kuivus juba seni kahju on teinud, siis seda see vähene vihm ei korva. “Tali- ja suviviljadel olid kahjustused juba tehtud ja esimesed rohusaagid olid selgelt kehvemad tavapärasest,” sõnas ta. “Täitsa hukka meie kandis põllud läinud ei ole, aga saagikahjud võivad olla 30%, kuni isegi 50-60%. Kui on juures ka öökülma kahjustused, siis on seis veelgi drastilisem ja enim kannatavad muidugi suviviljad.”

Küsimusele, mis saab sügisel, vastas noor ettevõtja, et täna on veel raske hinnata, mis toimuma hakkab. “Trend näitab, et viljahinnad on pigem languses, tootmissisendite hinnad aga jätkuvalt krõbedad. Viljaturg on väga volatiilne ja riskid on ikkagi suuremad, kui tavaliselt,” rääkis Klammer ja nentis, et viljahinnad tõuseks, peab kogu turul midagi juhtuma, sest viljabörs on ikkagi seotud maailmaturu hindadega ja väike Eesti seda suuresti ei mõjuta.

Klammer selgitas, et olukorra tõsisust on mõistnud ka valitsus, kes hakkab 29. juunil, põua tõttu eriolukorra väljakuulutamist arutama, “Minu nägemuses on see mõte, kuulutada välja eriolukord, isegi hädavajalik, sest meil on piirkondi kus juba kaks kuud ei ole sadanud, või on sadu jäänud minimaalseks, ning sellistes tingimustes tegelikult taimekasvatusega tegeleda ei ole võimalik. Ka loomi ei ole võimalik toita, sest sööta napib,” ütles Klammer. “Aga oluliseimaks on siinjuures kindlasti nüanss, et põllumees ei suuda täita erinevate toetusmeetmete nõudeid ja siin on riigipoolne abikäsi väga teretulnud, sest see on ka ainuke viis, kuidas üldse oleks võimalik mingisugust täiendavat Euroopa Liidu abi Eestisse juurde tuua.”

Ta tõi näite, et kindlasti kannatavad suuremad investeeringutoetustega seotud projektid. “Kui tekib probleem kas mingisuguste panganõuete teenindamisega või lihtsalt omafinatseeringu osa ei tule kokku, siis kindlasti need investeeringud kannatavad,” sõnas ettevõtja.

Ka lepingulised kohustused kannatavad, osutas Klammer. Näiteks loomasöödaeksportijatel saab olema keeruline oma lubadusi täita, kuna mahud on juba ostjatele ette lubatud, siis ei saa lihtsalt nüüd, põuale viidates, lepingust trahvideta taganeda.

Voore Farmil õnneks selliseid kohustusi võetud ei ole, küll aga on mingil määral müüdud ette teravilja ja rapsi. “Õnneks oleme olnud konservatiivsed ja müüdud kogused saame täis, aga kindlasti on põllumehi, kes on rohkem vilja lukku pannud ja võivad nüüd olla keerulises olukorras oma kohustuste teenindamissel,” ütles Klammer.

Henrik Klammerit paneb muretsema see, et aasta-aastalt ilmaolud muutuvad järjest keerulisemaks. “Põud oli ka eelmisel suvel ja üleelmisel ning seepärast ei ole tegelikult realistlik normaalselt, ehk tavapäraselt, põllumajandustootmises opereerida. Ikka ilmastikuriskid on need, mis meid mõjutavad, neid aga ise sa muuta, ja ammugi juhtida, ei saa. See kõik teeb põllupidamise väga keeruliseks ja kohati mitteatraktiivseks. Probleemide jadasse saab lisada ka maailmas toimuva – sõda Ukrainas, sellest tingitud sisendite järsu kasvu,” lausus Klammer ja tõi näite, kus väetisehind hüppas 150 euro pealt 1150 euro peale.

Ta lisas, et Eestis on lisaks palju alustavaid noori põllupidajaid, kelle rahakott on veel õhuke ja kellel seetõttu on raske tulla põuast tingitud raskustest välja.