AS Saarek on aastate jooksul jõudsalt kasvanud ning plaanib edaspidi oma tegevust veelgi laiendada.
Saarek pakub külmutatud metsamarju ning toodab marja lisandeid ja -täidiseid, põhiliselt piima-, jäätise- ja kondiitritööstuste jaoks. Nii on Saareki marjad ja moosid eestimaalasest tarbija jaoks saadaval näiteks meie piimatööstustes toodetavates jogurtites. Saarek ostab metsamarju ja seeni kokku Eestist, Lätist, Rootsist, Valgevenest, Ukrainast ja Venemaalt. Peamised kliendid külmutatud metsamarjade valdkonnas on Euroopa toiduainetööstused ja -kontsernid ning Aasia farmaatsiatööstus.
Marjalisandite puhul kasutavad nende teenust ja toodangut eelkõige piima- ja jäätisetööstused. Ettevõte alustas 1990. aastal tegevust metsamarjade ja seente kokkuostmisega ning seda siis põhiliselt Eestist. 1992. aastal laieneti Eestist välja ning kaks aastat hiljem, 1994. aastal ehitati Tartumaale Reolasse uus külmhoone See hoone võimaldas külmutada metsasaadusi tehnoloogiliselt õigesti. Selle uue marjapuhastusliini soetamise järel hakkas Saarek tegelema kogu marjade ja seente töötlemisprotsessiga alates puhastamisest ja sorteerimisest ning lõpetades nende külmutamise ja pakendamisega. 2005. aastal sai valmis moodne külmhoone, mis võeti kasutusele lisaks varem valminud kompleksile.
Edaspidi on ettevõttel plaanis pakkuda toorainet ka pagaritööstustele.
AS Saarek ASUTATUD: 1990 a.
ASUKOHT: Tartumaa, Ülenurme vald, ReolaTEGEVUSALA: puu- ja köögi vilja töötlemineOMANIKUD: Toivo Alt – 38%, OÜ Reio Invest – 24%, Agris Kaužens – 19%TÖÖTAJATE ARV: 352012. AASTA MAJANDUSTULEMUSED: käive 17 (2011 – 12,2) mln eurot, kasum 1,87 (2011 – 1,68 ) mln eurot.
Seotud lood
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub taas toidutööstusi taotlema oma toodetele kvaliteedimärke Tunnustatud Eesti Maitse (pääsukesemärk) ja Tunnustatud Maitse (ristikumärk). Pääsukesemärk antakse kõrge kvaliteediga tootele, mis on valmistatud Eestis kodumaisest põhitoorainest. Ristikumärk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mille valmistamiseks kasutatud põhitooraine ei pea olema kodumaine.
Mullu 38% kasvanud Eesti toidutööstuse investeeringud ületasid märkimisväärselt Lätit, Leedut, Poolat ja isegi Saksamaad. Suurimad investeerijad olid leiva- ja pagaritööstused, samuti joogi-, piima- ja lihatööstused.
Konkurentsitihe siseturg paneb joogi- ja toidutöösturid lisakäivet otsima ekspordist. Mullune ekspordikäive kerkis tootjail 20 aasta kõrgeimale tasemele.
Kogu Eesti toiduainetööstuse siseturul jahtub uuel aastal tarbimine, sest Eesti rahvastik aina väheneb ja siiajäänute toitumisharjumused muutuvad üha enam, sõnas leiba-saia tootva Leiburi tegevjuht Asso Lankots.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?