Algaval MAK 2014-2020 perioodil võetakse mobiilsete põllumajanduslike masinate ja seadmete soetamiseks kasutusele uus hindamismeetod – hinnakataloog.
Euroopa Komisjon lubab investeeringutoetuste objektide abikõlblikkuse ja toetuste määramise otsustamisel kasutada kolme meetodit – erinevate pakkumuste võrdlemine, hindamiskomitee rakendamine või võrdluskulude meetod ehk hinnakataloog. Seni kehtis Eestis maaelu arengukava (MAK) investeeringumeetmete puhul nõue, et üle 5000 eurostele projektidele toetuse saamiseks esitas taotleja kolm võrreldavat hinnapakkumust. See tõi lisatööd nii nende koostajatele, esitajatele kui ka PRIAle. Samas jõudis PRIAsse pakkumusi turuhindadest palju kõrgemate maksumustega – nii üritati hankida toetust summas, mis kataks ka taotleja kohustusliku omaosaluse.
Algaval MAK 2014-2020 perioodil võtavad PRIA ja Põllumajandusministeerium mobiilse põllumajanduslike masinate ja seadmete kohta kasutusele teise hindamismeetodi – hinnakataloogi. Eesmärk on luua andmebaas toodete kohta, mille ostmist saab rahastada toetuste abil. Hinnakataloog hakkab näitama asjade abikõlbliku maksumuse piirmäärasid. Piirmäär pole sama, mis müügihind (ost-müük toimub ikka vastavalt turuhindadele), vaid näitab maksimaalset määra, mille ulatuses saab PRIA konkreetse asja soetamiseks toetuse määrata.Hinnakataloog saab aluseks MAKi meetme „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“ toetuse taotlemisel ning esimene taotlusvoor on kavas avada jaanuaris 2015.
Et kataloogist midagi vaadata oleks, tuleb sinna kõigepealt toodete kohta andmed sisestada.
PRIA avas oktoobris iseteeninduskeskkonnas
http://www.pria.ee/et/ePRIA hinnakataloogi andmete sisestamise ja vaatamise teenuse. Eeldatavalt sisestavad enamuse andmeid müüjad, et teha oma kaup kättesaadavaks ostjatele, kes kasutavad selleks PRIA toetust. Samamoodi saavad tulevased ostjad ise sisestada nende masinate andmeid, mille vastu huvi tunnevad.
Toetuse taotleja jaoks muudab hinnakataloog taotlemise varasemast lihtsamaks, sest pole vaja hankida võrdlevaid hinnapakkumisi. Kui ta soovib osta näiteks traktorit, siis läheb ta müüja juurde ja uurib, milliseid traktoreid pakutakse ja otsustab, millist täpselt vaja on. Müüjaga suheldes tuleb selgitada, kas objekt on kataloogis olemas. Kui pole, siis tuleb see lisada.
Hinnakataloogi saab vaadata ja sinna andmeid sisestada end ID-kaardiga autentides. Masinate-seadmete kohta on süsteemis etteantud grupid ja alamgrupid, mille hulgast tuleb leida sobiv ning täita vajalikud väljad. Kataloogi kantakse masinad/seadmed margi ja mudeli põhiselt. Näiteks marki X ja mudelit Y on kataloogis kuni neli korda seoses erinevate varustusastmetega. Marki X ja mudelit Z samuti kuni neli korda jne. Andmete sisestaja valib ise masina varustatuse astme ja sisestab andmed lisaseadmete kohta.
Erinevatel markidel, mudelitel ja varustusastmetel saavad kataloogis olema erinevad toetuse piirhinnad.
Sisestatud andmed ei saa kataloogis avalikuks kohe. Kõigepealt töötab need läbi Eesti Taimekasvatuse Instituuti (ETKI) ja hindab, kas esitatud maksumus on mõistlik. Ebakõlade korral saab sisestaja ETKIlt tagasiside kommentaaridega ning tal on võimalus andmeid muuta või põhjendada. Kui andmed on saanud ETKI silmis sobivaks, siis ETKI valideerib objekti andmed. Nüüd on need avalikud ning toetuse taotlemisel kasutatavad.
Toetusetaotlust esitades tuleb hinnakataloogi põhjal taotlusele kirjutada valideeritud masina/seadme unikaalne kood, kokkuleppeline maksumus ja ka eeldatav müüja.
Pole võimalik öelda, kui suurest kirjete hulgast alates on kataloog „valmis“. Kasutusele tuleb see just niisuguse kirjete arvuga, mida ta taotlusvooru alguseks sisaldab. Kui kogu taotlusvooruga soovitakse soetada ainult kümmet liiki masinaid, siis lähebki kataloogist vaja kümmet kirjet. Kuid keegi ei suuda ette näha, milliseid masinaid eelolevas taotlusvoorus soovitakse toetuse abil osta ja see tekitabki probleeme. Detsembri alguseks on andmeid sisestatud rohkem kui 355 objekti kohta, valideeritud ligi 90.
Toetust ei saa taotleda masinatele, mida kataloogis pole.
Sellise olukorra vältimiseks peaks sisestama andmed võimalikult paljude toodete kohta. Kui seda ei tee müüjad, saavad seda teha ostjad-taotlejad ise, sisestades just selle masina andmed, mida on plaanis osta.Tuleb arvestada, et 10 tööpäeva enne taotlusvooru algust läheb hinnakataloogi andmete sisestamine lukku (muidu ei jõua sisestatud kirjed taotlusvooru alguseks ära valideerida). Sellepärast on kõige õigem hinnakataloogi andmeid sisestada just praegu. Tehtud töö ei lähe kindlasti kaotsi, sest kataloog täieneb ja on kasutusel ka edaspidi.
Täiendavat infot andmete valideerimise kohta saab ETKIst (Taavi Võsa,
[email protected]; tel. 53 306 570) ja kataloogi rakendamise kohta PRIAst (Tarmo Soo,
[email protected] ; tel. 7371 211).
Kommentaar
Pigem on kataloog põllumehele positiivne lahendus
Kalev Korbun, Väderstad OÜ
Mina suhtun kataloogi mõttesse positiivselt, sest loodan, et see lihtsustab põllumehe elu. Ta ei pea enam otsima kolme konkureerivat pakkumist ja saab lihtsamini osta tehnikat mida vaja, mitte mis on odavam, sest eks tavaliselt hea tehnika on ka oma hinda väärt ja masinad peavad vastu pidama Eesti tingimustes.Andmete sisestamine sinna on tegelikult suures mahus ikkagi ühekordne tegevus ja investeering tulevikku ja loodetavasti on müügiinimestel rohkem aega om põhitööga tegeleda. Oleme enamuse oma toodetest kataloogi sisestanud.
Kataloog ei ole kasutamiseks valmis
Imre Vilt, Jatiina OÜ
Ma ei tea täna ühtegi tehnikamüüjat, kes seda süsteemi pooldaks. Me pole ühtegi masinat sinna sisestanud. Väga loodan, et hinnakataloog ei käivitu esimese taotlusvooruga, sest see pole lõpuni läbi mõeldud. Lisaksin veel, et on äärmiselt kahetsusväärne, et väljatöötamise faasis ei kaasatud tehnikamüüjate esindajaid juba aasta alguses. Meid kutsuti laua taha alles novembris!
Täna on väga vähe aega jäänud sisestamiseks. Mis saab juhul, kui tuleb tootja müüja juurde sooviga soetada seade, mis pole kataloogis? Põhimõtteliselt ta küll ilmselt saaks selle, aga milleks sisestamist ajaliselt piirata ja lõpetada enne meetme avanemist. Me ei tea ju täna, millised on konkreetselt tootjate soovid.
Autor: Tarmo Soo
Seotud lood
27. veebruarist 12. märtsini võtab PRIA vastu uue Maaelu arengukava 2014-2020 meetme „Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ taotlusi.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.