Talupidajad soovivad rändlindude heidutusjahi õigust

Hallhanede ja valgepõsk laglede suured arvukused on kogu Euroopas järjest rohkem teemaks. Suureneb mitte ainult nende arvukus, aga ka Eestis viibitud päevade arv. Eelmise aasta kevad oli paljudele põllumeestele väga raske, rändlindude poolt tekitatud kahjud olid suured.

Seni kasutusel olnud meetodid ei ole piisavad, et järjest suurenevaid põllukahjusid ära hoida. Linnud harjuvad erinevate peletitega kiirelt ja peletid neid enam ei häiri.

Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et mõistlik oleks lubada kevadist heidutusjahti pidada maaomanikel ja nende poolt volitatud isikutel. Heidutusjahti võiks lubada ainult nendes piirkondades, kus rändlinnud põldudele kahju tekitavad. Heidutusjahi eesmärk ei oleks küttimine, vaid kahjustuste ärahoidmine. Heidutus annaks maaomanikule õiguse peletada ise või kasutada jahimeeste abi rändlindude peletamiseks jahirelvadest paugutamise läbi.

Heidutusjahiga võib kaasneda lindude küttimine, aga see ei ole eesmärk ja kui see ongi nii, siis kütitavad kogused saavad olema marginaalsed. Tegemist ei oleks jahipidamisega klassikalises mõttes.

Reguleeritud heidutusjaht tagaks selle, et põllumehed saaks oma tööd teha ja samas see ei kahjustaks rändlindude populatsiooni.