Lina-tähtöölane ründab põlde

Üldiselt teravili ja mais pole sellele putukale eeliskultuurid, kuigi nad võivad neid kahjustada, mida on ka juba tuvastatud.

Lina-tähtöölane, kes meil ei ole mingi haruldane putukas, saabub meile soojade tuultega Lõuna- Euroopast, ta on rändliik. Liblika aktiivsus tõuseb just väga kõrgete temperatuuride korral nagu tänavu. Seda oli karta, ja kahjuks on see aeg käes, kus liblikas on munenud massiliselt ning järjest tõusvas joones. Liblikas ise, nii nagu nimigi ütleb, on öise eluviisiga ja päeval teda eriti ei kohta, küll aga õhtuti grillides võime teda valguse peale lendamas näha. Valmikute tiibade sirulaius on 35…48 mm. Eestiivad on terashallid kuni punakaspruunid, servad tumedamad, eestiiva keskel hele joonis, mis kokkupandud tiibadel paistab gamma-tähena. Tagatiivad hallid pruunika tagaservaga.

Liblikas on väga kõrge viljakusega ning võib muneda keskmiselt 150-650 muna, soodsates tingimustes mitu korda rohkem. Emane paigutab munad ühekaupa või kogumikuna nii umbrohtudele kui kultuurtaimedele, eelistades liblikõielisi. Munast kooruvad röövikud paari kolme päevaga. Nende arenguks optimaalne temperatuur on 23-30 °C ja nad on väga näljased ning hakkavad toituma kohe. Läbides mitmeid kasvujärke kasvavad nad järjest suuremaks. Röövikud on väga erineva värvusega ja see sõltub nii toidutaimest kui kasvufaasist. Üldiselt on nad hallikas- kuni mustjasrohelised või isegi sinakasrohelised 12-jalgsed röövikud, st 6 ebajalapaari. Vastse keha pikkus kuni 45 mm. Kesk selga valkjad triibud. Kõhu pool tumedam. Liigub edasi iseloomuliku maamõõtja sammuga. Rööviku tagakeha on jämedam kui pea poolne osa. Kui röövikud on saanud täiskasvanuks, nukkuvad nad taimel. Nukk on tumepruun ja paikneb võrgendist kookonis.

Röövikud on mitmetoidulised ning söövad väga paljusid erinevaid kultuure, eelistades liblikõielisi ja ristõielisi. Maa-ala, mida süüakse, hävitatakse väga kiiresti ning liigutakse edasi. Taimedest jäävad järele vaid rootsud. Lina-tähtöölane talvitub mullas nukuna, kuid meie külmadele talvedele ta üldjuhul vastu ei pea.

Kahjuri kontroll

Kuna putukal pole resistentsust teada ja masspaljunemised tekivad ainult nendel aastatel, kus on väga kõrged temperatuurid nagu tänavu, saame kahjurit kergesti kontrollida erinevate tõrjevahenditega. Nii nagu liblikas, on ka röövikud aktiivsemad öösiti, ning päeval varjuvad lehtede all (kui muidugi võimalik). Probleem võib olla ainult see, et kui kuumad ilmad jätkuvad, võib uus põlvkond muneda uuesti ja siis on meil juba ka kohalikud populatsioonid. Tõrjeks sobivad kõik vastavale kultuurile registreeritud tooted, jälgida tuleb valitud toote ooteaega.Tiiu Annukagronoom-nõustajaScandagra Eesti ASwww.scandagra.ee