Belgias suletakse seafarme: 175 talu on juba lõpetanud tegevuse

Saimre Agro Grupi juhatuse liige Mati Tuvi käsitles Seakasvatuse aastakonverentsil Eesti seakasvatuse tulevikuväljavaateid, pöörates erilist tähelepanu valdkonna jätkusuutlikkusele ja vajadusele tihedama ühistulise koostöö järele.

Kuidas läheb Eesti seakasvatussektoril üldiselt ning mis tingimustel Eestis sealiha toodetakse, kirjutavad Eesti Maaülikooli lihatehnoloogia õppejõud Kristi Kerner ja aretuse õppejõud Alo Tänavots.

Atria omandab Mulgimaal Veelikse külas kaks seafarmi, millega suurendatakse aastast lihatoodangut 5 miljoni kilogrammini.

Öeldakse, et seal, kui on kaks eestlast, on vähemalt kolm arvamust. Siiski, ühe teema puhul oleme kõik ühel meelel: kõik me tahame, et elu siin Maarjamaal muutuks paremaks. Et me ei peaks nii kergekäeliselt sulgema koole, haiglaid ja tuletõrjedepoosid. Et meil jätkuks raha nii lastetoetusteks kui pensioniteks. Ning et jaguks kõike seda, mida Exceli tabelisse kirjutada ei saa: jaguks naeratusi, jaguks mõistmist ja hoolivust, jaguks koostööd – nii alustas tänavust Seakasvatuse sügisseminari Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) tegevjuht Anu Hellenurme.

Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?