Mis toimub globaalsel söödaturul?

Eelmise aasta Alltechi ülemaailmne söödauuring oli ajalooline, sest esmakordselt ületas maailma söödatoodang ühe miljardi tonni piiri.

Värske uuringu põhjal toodetakse sellel aastal hinnanguliselt 1,068 miljardit tonni sööta. Seitsmendat aastat toimuv uuring on väärtuslik allikas, mille abil saab hinnata ülemaailmse söödatööstuse olukorda. Lisaks söödatööstuse hindamisele võimaldab see hinnata ka põllumajanduse üldseisundit ja näitab uuringus osalenud riikide majanduslikku tugevust.

Mida on meil õppida 2018. aasta Alltechi ülemaailmsest söödauuringust? Olen allpool toonud välja seitse punkti, mis esindavad põllumajandustööstuse peamisi suundumusi - Indiast väikepiimatootjatest kuni Hiina suurimate seakasvatajateni.

Alltechi globaalse söödauuringu 7 peamist õppetundi:

1. Hiina astub väikese sammu tagasi

Hiina on olnud maailma söödatootmises selge liider alates Alltechi esimesest, 2011. aastal läbiviidud uuringust. 2018. aastal Hiina söödatootmine pisut väheneb, ehkki ainult 0,4%. Kasvava rahvastikuga riigis võib loomasööda tootmise vähenemine tekitada küsimusi. Mida see näitab?Hiina piima- ja veisekarjasööda toodang vähenes 17% võrra. Hiina piimatööstus on hädas, sest piimatootjad püüavad tasakaalustada kallemaid tootmissisendeid ja töötlejatele piima müügihinna langust. Veiselihatööstuse langus näitab, et kohalik tootmine on nihkumas odavama impordi ja ka kvaliteetse importliha suunas.Söödatootmine vähenes aastaga ka Hiina munatootmises ja broileritööstuses, vastavalt 11% ja 5%. Samas kui industrialiseerimise tõttu kodulinnutööstuse tootlikkus kasvab, on maailma kõige suurema munaturu konsolideerumine endiselt suhteliselt kiire. Kaubanduslike "valgete" broilerite tarbimine on seiskunud ja hinnad on olnud madalal. Üheks sektoriks, mis on Hiinas taas tõusuteel, on seasööda tootmine. Viimane kasvas eelmise aastaga võrreldes 11%, sest Hiina suund suuremate ja professionaalsemate põllumajandusettevõtete poole aitab vähendada sealihatootmise kulusid.

2. Venemaa tõuseb ettepoole

2018. aasta uuringus rõhutati Venemaa söödatootmise olulist kasvu, sest riik muutub üha isemajandavamaks ja selle sõltuvus imporditud lihast, piimast ja munadest väheneb. Keskendumine toidusõltumatuse suurendamisele on tõstnud Venemaa söödatootjate hulgas seitsmendalt kohalt neljandaks, lükates India, Mehhiko ja Hispaania koha võrra tahapoole, ehkki kõigis kolmes söödatootmine võrreldes 2017. aastaga kasvas.Venemaal kasvas söödatoomine kõikides valdkondades, välja arvatud väiksemates linnukasvatusharudes. Suurim oli kasv sea-, lehma- ja veisesööda valdkonnas. Kõige rohkem kasvas seasööda tootmine, kus täpsem andmete kogumine võimaldas tootmist paremini mõõta. Mõnel määral peegeldavad lehma- ja veisesööda tootmismahtude kasvud täpsemaid arvutusi, aga ka raskusi sööda importimisel, eriti veiselihasektoris. Söödatootmine kasvas mõnevõrra ka munatootmises ja kanakasvatuses, vastavalt 12% ja 3%.

3. India jätkab eesliinil

India, nagu Hiinagi, on üks neist riikidest, mille arengut tasub jälgida. Hinnanguliselt kasvas India söödatoodang aastaga ligi 9% ja rahvastiku kiire kasvu tõttu jätkub ka tulevikus.Samas mõjutavad Indias erinevalt Hiinast söödatootmist kultuurilised ja usulised piirangud, mis oluliselt piirab loomakasvatust, näiteks sealiha ja eriti veiseliha tootmist. India toodab põhiliselt sööta piimakarjakasvatusele, munatootmisele ja kanakasvatusele. Söödatootmine India piimaveise- ja munatootmises kasvas 2017. aastaga võrreldes 5% ja kanakasvatuses 12%.Vaatamata väikesele langusele ülemaailmses vesiviljeluses, eriti Kagu-Aasia piirkonnas, oli India üks väheseid riike, kus see tootmisharu kasvas 8%. Tänapäeval kasvatab India krevette, karpkala ja merihunti nii sisetarbimiseks kui ka ekspordiks.

4. Aafrika kasv on jätkuvalt kiire

Aafrika on olnud üks kiiremini kasvavaid söödaturge peaaegu igas Alltechi söödauuringus. Ehkki regioonis keskmise järgi trend võrreldes 2017. aastaga katkes, on viimase viie aasta jooksul Aafrika söödatootmine kasvanud ligi 30%, oluliselt ületades ülemaailmset keskmist (13,1%). Näiteks seasöödatoodang kasvas Aafrikas rohkem kui 6%. Ka piimaveisekasvatuses, munatootmises ja kanakasvatuses toodeti rohkem sööta. Tegelikult oli Aafrika kõige kiiremini kasvav piimakarja ja kanakasvatuse söödatootja. Langust täheldati veiselihatootmises ja vesiviljeluses.Söödatootmine kasvas nii väiksemate riikide, nagu Botswana, Uganda ja Mosambiigi piimaveisekasvatuses, munatootmises, kanakasvatuses ja seakasvatuses, aga ka suuremates riikides nagu Alžeeria, ehkki mõistetavatel põhjustel mitte seakasvatuses. Söödatootmine vähenes Sambias ja Marokos. Kuigi paljudes Aafrika riikides söödatootmine vesiviljaluse tarbeks mõnevõrra kasvas, vähendas kogu piirkonna söödatoodangu mahtusid ennekõike Egiptus, millest on nüüdseks möödunud Nigeeria.Keskmiselt on piirkonna kõige kõrgemad söödakulud seakasvatuses, munatootmises ja kanakasvatuses.5. Kalasööda tootmise trend on ettevaatlik

Kalasööda tootmine praktiliselt ei kasvanud, kuid sellel on muud põhjused. Samas kui kasvu soodustavad globaalne rahvastikukasv, kala kui tervisliku toidu tarbimise suurenemine ja eesmärk vähendada farmis kasvatud kalade tootmiskulusid, on Aasia osa söödatootmises ebaproportsionaalselt suur, moodustades ligikaudu 70% ülemaailmsest kalasöödatoodangust. Kalasööda tootmine Aafrika ja Põhja-Ameerika turgudel praktiliselt ei muutunud, kuid kasvas oluliselt Euroopas, Ladina-Ameerikas ja Lähis-Idas. Kagu-Aasia piirkonna tootmismahtude vähenemise taga oli põhiliselt Hiina, kus kalasööda toodang vähenes 5%. See on märkimisväärne langus, kuna Hiina toodab viis korda rohkem kalasööta kui suuruselt järgmine turg. Kalasööta toodeti ligi 9% vähem ka Vietnamis. Indoneesia toodang vähenes 17%, nagu ka Taivanis ja Jaapanis, kus langus oli vastavalt 9% ja 3%.Need on pikemaajalised trendid ja peegeldavad haiguspuhanguid, eriti krevetikasvatuses, ning sektori kasvavat konsolideerumist suuremateks kompleksfarmideks. Kasv oli märkimisväärne mõnedel väiksematel turgudel, sealhulgas Brasiilias, Tšiilis ja Peruus ning Lähis-Idas, eriti Iraanis. Ilma piirkonna juhtiva riigi Egiptuse mõjuta oleks toodang kasvanud ka Aafrikas.

6. Hobusesööda tootmine liigub jõudsalt edasi

Hobusekasvatus on viimastel aastatel kasvanud kõrge tempoga praktiliselt kõikides regioonides. Samas kui Põhja-Ameerikas ja Aafrikas kasvas söödatootmine 1-2%, suurenes hobusesööda tootmine Ladina-Ameerikas ja Kagu-Aasias vastavalt 108 000 tonni ja 160 000 tonni. Ladina-Ameerikas olid kasvu taga Peruu, Brasiilia ja Mehhiko ja Kagu-Aasias vastavalt Lõuna-Korea, Hiina ja Austraalia.Lähis-Idas toodeti hobusesööta 22% ehk ligikaudu 25 000 tonni rohkem. Suurem osa kasvust tuli Araabia Ühendemiraatidest ja Saudi Araabiast. Samas on sellest piirkonnast andmeid raske koguda ja hobusekasvatus ei ole selles osas erand; seega võib kasv tuleneda parematest andmetest ja tootmise ja tööstuse kohta. Euroopa paistis silma nii protsentuaalse (24%) kui ka kaalulise kasvuga (396 000 tonni). Suurima kasvu taga olid põhiliselt Holland, Iirimaa, Prantsusmaa ja Venemaa.

7. Söödakulud peegeldavad toidukulusid

Söödatööstuse kulutrendid viimase aastaga oluliselt ei muutunud. Need on olnud sama kõikuvad, nagu ka teistes tööstusharudes viimase kaheteistkümne kuu jooksul.Seakasvatuses on globaalsed tootmiskulud kasvanud aastaga umbes 2% ja seakasvataja keskmine söödakulu on hinnanguliselt 363 dollarit. Sealihatootmine on kasvanud umbes 5,54% ja näitab sektori head kasvu.Munatootmine on kasvanud aastaga väga vähe (alla 1%) ja seal on söödakulud langenud vähem kui 2%, moodustades ligi 363 dollarit. Söödakulud kanakasvatuses on kogu maailmas langenud 41% võrra 418 dollarini, samas kui tööstusharu on kasvanud pisut alla 3%.Piirkondlikult on loomasööda hind olnud kõrgem mitmetes Kagu-Aasia riikides nagu Jaapanis, Taiwanis ja Indoneesias, nagu ka Aafrikas, eriti Kamerunis ja Nigeerias. Globaalselt on aga söödakulud madalad ja eeldatavalt jäävad samale tasemele ka lähitulevikus.Üheks selle põhjuseks on asjaolu, et põllumajandustootjad ja taimekasvatajad on üha efektiisemad võitluses taimehaiguste ja põudadega. Maisi-, soja- ja nisutootmise kulud on madalad ja saagid on rikkalikud. See sisendkulu langus peegeldub meie toidukuludes, mis on praegu kõigi aegade madalaimad.Nagu alati, on uuringus rõhutatud põnevaid aspekte, mis aitavad paremini analüüsida erinevaid põllumajandusharusid ja eri riikide majandusi. Kui soovite lisateavet Alltechi 2018. aasta ülemaailmse söödauuringu kohta, sealhulgas uuringu kokkuvõte, interaktiivne maailmakaart ja tulemuste esitlus, täitke käesoleval lehel olev vorm.

Allikas: Tekst koostatud Alltech’i innovatsioonijuhi ja asepresidendi Aidan Connolly kokkuvõtte järgi. Vaata lisaks: www.alltech.com