Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jõustus uus maaparandusseadus
1. jaanuaril 2019 jõustus eelmise aasta maikuus vastu võetud maaparandusseadus, mis reguleerib maaparandussüsteemide rekonstrueerimist ja ehitamist ning olemasolevate süsteemide hoidu ja toimimist.
Jõustus uus maaparandusseadus Foto: Reuters/Scanpix
Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Eesti geograafilist asendit arvestades maaparandus möödapääsmatu: „Ilma toimivate maaparandussüsteemideta oleks pool maatulundusmaast liigniiske ning selle sihtotstarbeline kasutamine seetõttu oluliselt raskendatud.“
Seadus kohustab maaomanikke maaparandussüsteeme korras hoidma, sest ühel süsteemi osal hoiu tegemata jätmine põhjustab paratamatult probleeme teistel süsteemi osadel ehk mõjutab teiste kinnisasjade omanikke. Maaparandussüsteemide toimimise ja hoiu tegemise tagamiseks kehtestati maaparandussüsteemide eesvooludele kaitsevöönd.
Seadusega muudeti maaparandusühistute kehandit, mistõttu tuleb senised mittetulundusühingud 2019. aasta jooksul eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks reorganiseerida. Seaduse rakendussätetes kavandati paindlik õigusraamistik varem ehitatud maaparandussüsteemidele kasutusloa andmiseks ja maaparandussüsteemide registris registreerimiseks.
Uues seaduses on suurendatud maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate heaks töötavate spetsialistide vastutust. Nad teevad asjakohase erialase töö kas ise või peavad selle üle kontrollima, samuti peavad nad kinnitama oma õiguslikku seotust ettevõtjaga. Vastutavatele spetsialistidele on kehtestatud kohustus iga viie aasta tagant osaleda täienduskoolitusel.
Maisi soodsa kasvuperioodi korral võib tekkida probleem, kus tärklisesisaldus silos on optimaalseks söötmiseks liiga kõrge. Seedimata tärklis vatsas ja peensooles langetab söödaväärindust, tekitades loomakasvatajale rahalist kahju.