Kuidas kasvatada kööment?

Looduses võib teda leida teeservadel, niitudel, kraavikallastel, põllupeenardel ja õuealadel. Köömen (Carum carvi) on keskmise toitainete vajadusega kultuur. Kasvatamiseks valida võimalusel põld, kuhu ei kogune talvel pinnavett, mille tõttu võivad taimed hukkuda. Sobivad kõige paremini sügavalt haritud, kivideta kerged liivsavi- või saviliivmullad, kuid võib kasvatada ka hästilagunenud turvasmuldadel, kuid nendel muldadel kasvatades peab tagama taimele optimaalse niiskusrežiimi. Hea saagi saamiseks vajab päikest. Eelkultuurideks ei sobi teised sarikaliste sugukonda kuuluvad kultuurid (nt porgand, pastinaak, petersell, seller, till jt.).

Kööment külvatakse kevadel. Väga oluline on külvi ühtlikkus, kuna taimed kasvavad kaks aastat samal kasvukohal. Esimesel aastal moodustub leherosett ja areneb sammasjuur, teisel aastal areneb õievars. Soovitav külvisügavus on kuni 2 cm (1-2 cm), köömned tärkavad ligikaudu 3 nädalat. Soovitav külvisenorm 15-20 kg/ha, reavahe 12,5-25 cm. Hõre külv suurendab survet umbrohtudele.

Mulla happesuse suhtes pole köömen väga tundlik, sobiv pH 6,0-6,3. Vajaduselt lubjata enne külvi. Väetis valitakse vastavalt mullastikule ja arvestada tuleb, et ka saagiaastal oleks taimedel piisavalt toiteelemente. Oluline on jälgida fosfori kogust, näiteks madala viljakusega muldadel arvestada max 28 kg/ha, toiteaineterikkal mullal, kus fosfori vajadus on väike võib arvestada 8,0 kg/ha. Lämmastiku kogused sõltuvad samuti mullastikust ja arvestada vastavalt vajadusele 50-90 kg/ha. Nii nagu teistelgi õlikultuuridel tõstab väävli andmine õlisisaldust. Ära ei tohiks unustada ka kaaliumi ja mikroelemente. Ühe tonni seemnete moodustamiseks vajab taim 80 kg kaaliumi

Maheviljeluses tuleb tagada umbrohutõrje erinevate mullaharimisvõtetega, nii eelneval sügisel kui kevadel külvieelset. Kui taime read on juba nähtavad saab alustada ka vaheltharimisega. Tavaviljeluses on võimalusi rohkem, herbitsiide Boxer 800 EC ja Fenix on lubatud kasutada kohe peale külvi enne tärkamist. Põhiline probleem on teise aasta kesalille tõrjumine, kuna kasutada pole ühtegi toodet. Taimehaigused pole siiani meie tingimustes suur probleem olnud, kahjuritest aga kimbutavad Lamekoid (Depressaria spp.), kelle röövikud tõmbavad õisikuid võrgendiga kokku ning hävitavad seemnealgmeid.

Köömne koristusaeg on lühike, kuna seemned varisevad. Seemnete valmides muutuvad nad rohelisest punaseks ning hiljem pruuniks. Kuna peavars annab umbes 30% saagist ja külgharud 70 % saagist määrab koristusaja külgharudel olevate seemnete valmimine. Keskmine saagikus 0,5-1,0 t/ha. Seemnete kuivatamisel jälgida temperatuuri, et suitsu ega kõrbemaitset juurde ei jääks. Eksporditav seeme peab olema 99,99 % puhas, niiskus 10-12 % ning õlisisaldus vähemalt 3,5 %. Seemneid katab küllaltki paks kest, mistõttu õigete säilitustingimuste korral (õhukindlalt suletud anum, pimedus ja jahedus) püsivad nende vürtsikas lõhn ja maitse aastaid.

 

Tiiu Annuk

agronoom

Põllumeeste ühistu KEVILI

www.kevili.ee