Noortel oma viljelusvõistlus

Miniviljelusvõistluse lõpuseminariks sai katselappidel olnud saak koristatud, tulemused kokku võetud ja kvaliteet hinnatud kuni saiapätsi küpsetamiseni välja. Suvinisu saagid olid 2,4-4 t/ha. Määravaks sai õigete otsuste õigeaegne teostamine.

Üldvõitja meeskond, koosseisus Indrek Harlamov, Sander Kosk, Reivo Nugis ja Martin Sumla, kasvatas odrasorti KWS Irina, millega saadi parim saak 4,55 t/ha. Suvinisu sordiks valiti KWS Scirocco, mille saagiks jäi 3,3 t/ha, aga seejuures oli neil kõige kõrgemad kvaliteedinäitajad. Suvinisu parima saagi 3,36 t/ha sai meeskond koosseisus Kristjan Raus, Madis Susi, Sander Võeras, Ülari Vent.

Kõik võistkonnad rääkisid võistluse lõpuseminaril lahti selle, kuidas nad oma saagid said. Lisaks käisid noortele omi kogemusi jagamas praktikud. Inglismaa põllumeeste väljakutsetest ja võimalustest rääkis Dr. James Holmes, kes on vanemteadur Põllumajanduse ja Aianduse Nõukogus (Agriculture and Horticulture Development Board). See nõukogu on loodud tootjate initsiatiivil ja toetamisel ja teadusinfo vahendamiseks. Muljetavaldav oli nende nõuandesüsteemi ülesehitus ja infoedastusürituste arv. Kuna kõik info, juhendid ja analüüsid on avalikud, siis on ka Eesti tudengitel nendest materjalidest palju õppida. Viimase aja suureks teemaks on mulla tervis ja viljakus, nii nagu meilgi.

Salvesti tegevjuht Triin Kõrgmaa motiveeris Miniviljelusvõistluse lõpuseminaril noori mõtlema läbi terve väärtusahela kuni turustamiseni välja. Samuti julgustas ta tudengeid mahedaid köögivilju kasvatama, sest täna on Eesti turul nõudlus suurem, kui pakkumine.

Raivo Sell, kes pälvis 2018. aastal Aasta Taimekasvataja tiitli, kiitis tudengeid, kuna nende ettekannetest oli näha, et neil oli teema läbi mõeldud ja tehtud korralik plaan. Plaani realiseerumine paistis jääma selle taha, et ei oldud õigel ajal kohal. Raivo Sell rõhutas, et väga hea taimekasvataja peab iga päev kohal olema, et oleks võimalik kiirelt otsuseid langetada ja ellu viia. Samuti ärgitas ta tudengeid iga võimalus ja kohtumist viimseni ära kasutama, seda eriti Eesti põllumeestega kohtudes, sest Eesti taimekasvataja on oma kliimavöötmes kõige paremate teadmistega.

Evelin Loit, Eesti Maaülikool