Rootsi-kärbes ründab viljapõlde

Kuna eelmine aasta oli sügisel taliviljadel rootsi kärbse (Oscinella frit) kahjustused sõltuvalt piirkonnast päris suured, tuleb arvestada, et kevadine esimene põlvkond võib kahjustada suvivilja. Mõnikord võivad kahjustused olla ulatuslikud. Tavaliselt tehakse kevadel tõsisemat kahju hilistele suvivilja külvidele.

Et avastatud kahjustused on taliviljadel nendel põldudel, kus sügisel kahjurit ei avastatud, võib arvata, et sügisel munetud ja vastsena talvituma läinud kahjurid ei jõudnud sügisel visuaalselt märgatavat kahju teha. Kahjuri toitumine kevadel sõltub ka sellest missuguses arengujärgus kahjur talvituma läks, mida suurem ta sügisel oli, seda vähem peab kahjur kevadel toituma, et saavutada viimane arengujärk enne nukkumist.

Rootsi kärbes talvitub keskmise või vanema arengujärgu vastsena taliviljades või looduslikus rohumaal. Vastsed on 3-4 mm pikad, valged, jalutud ning ilma eristuva peata vaglad, kuigi suu osa on tumedam. Täheldatud on, et nukkumine toimub kevadel õhu temperatuuril 12 °C, see kestab 10-14 päeva. Esimese põlvkonna kärbeste väljumine meie tingimustes toimub mai keskpaigast ja kestab kuni juuni lõpuni (sõltub aastast) temperatuuril vähemalt 16 °C. Maksimaalne lendlus on sageli siis, kui taimedel on 1-3 lehte. Looduslike taimede õietolm ja nektar on putukate toitumisel oluline. Munemine algab 9-13 päeva pärast nukust väljumist. Emased munevad suviviljadele. Munad asetatakse üksteise järel või rühmadesse (1-15 muna) koleoptiilile, esimese lehe alumisele küljele või maapinnale. Viljakus 25-30 muna. Munafaas kestab 4-10 päeva. Noored vastsed tungivad taime südamiku suunas, liiguvad võrsumissõlme jättes pruuni käigu. Vanemate arengujärkude vastsed toituvad kasvukuhikust.

Esimese põlvkonna kahjurid on väga ohtlikud, kuna kahjustavad peavõrset või esimesi arenevaid võrseid. Vastse periood kestab 13-20 päeva. Ainult üks vastne elab ühes võrses. Enne nukkumist teeb vastne augu epidermisesse. Nukkumine toimub toitumiskohas. Teine põlvkond kärbseid väljuvad juulis, emased munevad heintaimedele või teraviljade pähikutele. Teise põlvkonna kahjustus pole üldjuhul oluline. Kolmanda põlvkonna kärbsed väljuvad juuli lõpust kuni septembrini. Munetakse suviteravilja varisele või külvatud taliteraviljadele.

Eestis annab 2, harva 3 põlvkonda. Esimene põlvkond kahjustab suvi-, teine talivilju. Kahjuri hulgalisel esinemisel jäävad põllule suured tühikud. Kahjustatud peavõrsega taimed annavad palju mitteproduktiivseid võrseid, meenutades puhmikut. Kahjustus on enamasti koldeline. Harva esineb rootsi kärbse kahjustust kõrreliste pähikutel. Kõrreliste pähikutes kahjustavad kas esimese põlvkonna hiljem koorunud või teise põlvkonna vaglad. Kahjustuse tagajärjel muutuvad terad kõlujaks, sellise tera sisemusest võib leida vagla, nuku või nukukesta. Taimede kahjustuse ja saagikao suurus oleneb kollete arvust ja suurusest ehk kahjustatud pinnast. Mõnel põllul on see ulatunud 30%-ni. Kahjustus varieerub nii liigiti kui liigi piires sorditi.

Õigeaegne kõrrekoorimine ja sügiskünd, et hävitada varisenud teradest tärganud oras. Õigeaegne külv ja taimede algarengut kiirendav agrotehnika. Kui talivili külvatakse pärast heintaimi, peab maad kündma varakult ja vähemalt 4 nädalat enne külvamist. Samamoodi peaks ka kahjustatud kõrrepõllu kündma üles varsti peale koristust. Ohustatud kultuurid peaks olema pideva tähelepanu all ning tuleb teha seiret.

Tõrjekriteerium: kui alates tõusmetest kuni võrsumisfaasi lõpuni on 10-15% taimi on kahjustatud, tuleb keemiliselt pritsida. Kuna kahjurid on taime sees, sobivad vaid süsteemse toimega tooted nagu Danadim 40 EC, kulunorm 0,5 l/ha ja Proteus OD, kulunorm 0,6-0,75 l/ha.

Tiiu Annuk, Põllumeeste ühistu KEVILI agronoom