Valitsus jäi ettevõtete kasumi maksustamise juurde

Viimased paar aastat on Eesti eksportivate sektorite hulgas teisel kohal olnud just põllumajandussektor, oleme agraarmaa, aga nüüd see muutub. „Kardan, et läheneme olukorrale, kus "kuldmune munev kana" keedetakse supipuljongiks. Mina küll selles olukorras ei tahaks olla Eestisse investeerija ja ma ei näe ka kust võiks tulla see oodatud majanduskasv,“ sõnab põllumeeste ühistu KEVILI nõukogu esimees, Crocus OÜ juht Andres Oopkaup valitsuse planeeritavale maksupoliitkale mõeldes ja selgitab ka põhjalikult oma mõtted lahti.

Kõljala ja Valjala Põllumajandusliku osaühingu juhi Tõnu Posti sõnul vähendab valitsuse võetud maksupoliitika kindlasti ettevõtjate konkurentsivõimet. „Saared on niigi ebavõrdsemas olukorras – meie transpordikulud, siia ja siit, on kõrgemad. See omakorda kergitab teenuste-toodete hindu,“ lisab Post.

Valitsuse uut maksupoliitikat kommenteerides on Saidafarmi juht konkreetne - nõrgema närviga ja väiksema lisandväärtusega ettevõtmised tõmbuvad koomale või kokku, et kõigest seni kogunenust mitte ilma jääda.

Uuendatud koalitsioonileppe sisutühjad loosungid ja maksutõusudega jätkamine riigi majandusele kasvutõuget ei anna, ütles Eesti Toiduainetööstuste Liidu juht Sirje Potisepp.

Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?