Kui koma oli vales kohas

Riigikohus selgitas selles kohtuasjas, et taotluste lahendamisel ei tohi unustada, mis on toetuse eesmärk ning selleks eesmärgiks ei ole kindlasti taotluste rahuldamata jätmine formaalsetel põhjustel (st taotleja tahtmatu vea tõttu). Riigikohus toonitas, et PRIA´l on taotluste menetlemisel selgitamiskohustus ja taotleja nõustamiskohustus. Kohus pidas vajalikuks rõhutada, et riigiasutus peab tegema taotlejaga vajalikku koostööd ning hoolitsema selle eest, et ilma juriidiliste teadmisteta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks võimalus toetuse taotlemise menetluses tulemuslikult osaleda.

Samas otsuses, mis on igati aktuaalne ka täna, on välja öeldud Riigikohtu seisukoht, et põllumajandustoetuste taotluste lahendamine peab enne lõpliku otsuse langetamist olema kooskõlas haldusõiguse üldpõhimõtetega, milleks muuhulgas on Põhiseaduse §-iga 14 tagatud igaühe õigus heale haldusele.

Mida hea haldus endast täpsemalt kujutab?

Hea halduse põhimõtte üheks kandvaks ideeks on, et riik on oma kodaniku jaoks, mitte vastupidi. Hea halduse põhimõte on tihti kesksel kohal nii Euroopa Kohtu, kui Riigikohtu halduskolleegiumi otsustes, sest tegemist on Euroopa Liidu ja Eesti õiguse ühe keskse põhimõttega, mille sisu lühidalt on taotleja:

- õigus olla taotluse menetlusse kaasatud

- õigus tulemuslikule ja tõhusale menetlusele

- õigus õiglasele ja erapooletule menetlusele

- õigus olla menetluses ära kuulatud

- õigus pääseda ligi oma asja toimikule

- õigus saada otsus selleks ette nähtud aja jooksul

- õigus saada seaduslik otsus

- õigus otsus edasi kaevata

Hea halduse printsiip mängib kõige olulisemat rolli just siis, kui taotleja suhtes kavatsetakse langetada tema jaoks ebasoodne otsus, mis eelkõige võib seisneda toetuse andmisest keeldumises, taotletust väiksema toetuse andmises või näiteks varem antud toetuse tagasinõudmises. Kokkuvõtlikult võib öelda, et taotleja selja taga ning talle sõna andmata ei tohi taotleja suhtes ebasoodsat otsust teha. Eelöeldust on muidugi seaduses nimetatud erandeid, kuid üldine põhimõte on selline. Toetuse taotleja ärakuulamisõiguse kohta on üks olulisemaid Riigikohtu otsuseid tehtud haldusasjas nr 3-3-1-80-06 (otsuse punkt 20). 

Kahtlemata on üheks oluliseks õiguseks ka õigus taotleja jaoks ebasoodsad otsused edasi kaevata, sest toetusest ilmajätmise seaduslikkust saab kontrollida kohus. Kuid siinjuures on väga tähtis, et oma õigusi asutakse kaitsma õigel ajal ja õiges kohas. Õiguste kaitseks on seaduses ette nähtud lühikesed tähtajad (30 päeva otsuse kättesaamisest) ning kui see tähtaeg on mööda lastud, ei ole kahjuks paljudel juhtudel enam midagi võimalik negatiivse otsusega ette võtta. Kui seaduses on ette nähtud kõigepealt kohustuslik vaidemenetlus, tuleb vaidemenetlus läbida ning alles pärast seda on võimalik pöörduda kohtu poole. Seega ei tohi eksida ka selles, kellele kõigepealt vaie või kaebus esitada.

Miks ma sellest kõigest üldse kirjutan? Mind inspireeris esinemine Äripäeva teemaveebi põllumajandus.ee seminaril, kus räägiti põllumajandussektori rahastamisvõimalustest Euroopa Liidu uue eelarveperioodi (2014-2020) ootuses ja lootuses ning PRIA tööpõhimõtetest toetuste saamiseks esitatud taotluste menetlemisel ja raha jaotamisel. Küsisin oma ettekande käigus pea saja osalejaga saalilt: „Kes teab, mida tähendab hea halduse põhimõte?“ Vastuseks andsid käega märku kaks inimest. Üks neist oli PRIA esindaja. Seega ei ole neile, kellele toetused on ette nähtud ja neile, kes toetusi taotlevad, sugugi alati selge, millised on nende õigused PRIA-ga suhtlemisel.

Kui taotlus rahuldatakse ja toetus on käes, ei pööra oma õigustele keegi tähelepanu, sest neid õigusi ei ole vaja kasutada.

Olukord muutub aga kardinaalselt, kui toetust ei anta, antakse vähem või mis veelgi hullem, juba antud toetust hakatakse tagasi nõudma. Nendes olukordades on vaja oma õigusi teada ning neid õigesti ja õigel ajal kasutada.