Vastsündinud vasikas sünnib ilma antikehadeta ja on keskkonnas levivate nakkuste vastu üsna kaitsetu. Selle põhjus on, et amniootilised membraanid ei kandu lehmalt lootele edasi.
Ternespiima kogus ja kvaliteet, kuid eriti aeg sünnist esimese kolostrumi andmiseni, otsustab selle, kas vasikas saab piisava hulga immunoglobuliine. Foto: Unsplash
Vasika immuunsus kujuneb välja alles immunoglobuliinide (IgG) imendumisel ternespiimast läbi vastsündinud vasika ebaküpse soolestiku limaskesta. See on võimalik ainult vasika esimestel elutundidel. Läbilaskevõime väheneb oluliselt pärast seda, kui soolestik vasika esimese elupäeva jooksul „küpseb“.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?