Eesti juhtiv toiduainetootja Põltsamaa Felix arendas koostöös Eesti Maaülikooli teaduritega välja esimesed Eestis toodetud funktsionaalsed smuutid, mis sisaldavad kaltsiumi ja B-rühma vitamiine.
AS Põltsamaa Felix pöördus eelmisel aastal Eesti Maaülikooli Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskuse teadlaste poole, et arendada välja uued funktsionaalsed smuutid, mis on suunatud eelkõige vaimse tööga tegelevatele inimestele.
“Palusime teadlaste abi ajutegevust ja organismi normaalset toimimist toetavate komponentide kaardistamisel ning vastavate tooteretseptide koostamisel. Tulemuseks saime uued kaltsiumi ja B-rühma vitamiinidega rikastatud Pai Pluss smuutid,” ütles Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol.
Pai Pluss mustika-banaani smuuti on rikastatud kaltsiumiga, mis pärineb looduslikest merevetikatest. Üks smuuti sisaldab endas koguni 48% täiskasvanu igapäevasest kaltsiumi vajadusest. Kaltsium aitab kaasa lihaste normaalsele talitusele, soodustab seedeensüümide toimimist ning hoiab luid ja hambaid.
Pai Pluss ananassi-mango smuuti katab 42% täiskasvanu päevasest B-vitamiinide vajadusest. Smuutis sisalduvad B-rühma vitamiinid aitavad vähendada väsimust, hoida normaalset nägemist, aitavad kaasa normaalsetele psühholoogilistele funktsioonidele ja närvisüsteemi normaalsele talitusele.
“Ühiselt viisime läbi tehnoloogilised, analüütilised ja sensoorsed katsed, mille tulemuseks olid just sellise koostise ja lisandkomponentidega smuutid,” rääkis Eesti Maaülikooli toiduteaduse doktorant, toitumisõpetuse lektor ja teadur Piret Raudsepp.
Veterinaar- ja toidulaboratooriumi poolt smuutide säilivusaja alguses ja lõpus teostatud analüüsid tõestavad, et lisatud vitamiinid ja kaltsium säilivad antud toodetes terve säilivusaja vältel.
“Kiire elu loob tingimused, kus tervisliku ja mitmekesise toidu kättesaadavus on raskendatud. Toitainetega rikastatud toiduainete tarbimine oleks kiirel eluperioodil väga mugav võimalus saada korraga ühest tootest rohkem toitaineid, kui seal looduslikult olemas on,” ütles Marek Viilol.
Piret Raudsepa sõnul on smuutidele lisatud vitamiinid ja kaltsium vees ja mahlas hästi lahustuvad. “Smuutid on valmistatud marjade või puuviljade püreedest ja neis sisalduvad toitaineid omastab organism seetõttu palju kergemini,” lisas Raudsepp. “Eesti ettevõtted võiksid selliste toodete välja töötamisel kindlasti teadusasutustega rohkem koostööd teha, sest taolised funktsionaalsed tooted peavad olema ka tarbijale ohutud ja teaduspõhiselt tõestatud toimega. Sarnaseid tooteid on seni toiduainete turul tõesti väga vähe näha,” täheldas Piret Raudsepp.
Pai Pluss smuutid on 100% mahlasisaldusega, ilma lisatud suhkru ning säilitusaineteta. “Talvisel ajal, kui värskeid kodumaiseid puuvilju ja marju on raske kätte saada, on smuuti hea vajalike ainete allikas organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Tarbijad jagavad seda arvamust, mistõttu on smuutide müük aastatega järjest kasvanud,” ütles Marek Viilol.
2013. aastal pälvis Pai kookose-ananassi smuuti Eesti Parima Toiduaine konkursil Eesti parima mittealkohoolse joogi tiitli. 2012. aastal nimetati samal konkursil Pai mango-banaani smuuti peakokkade lemmikuks.
Funktsionaalseks nimetatakse toitu, millel on lisaks toitelistele funktsioonidele teaduslikult tõestatud ka mõni tervist tugevdav ehk füsioloogilist funktsiooni parandav või mõne haiguse riski vähendav või ennetav toime.
Põltsamaa Felix on kõige laiema toiduainete valikuga juhtiv toiduainetetootja Eestis, tootes ja turustades ligi 300 toodet kaheksa erineva kaubamärgi all. Põltsamaa Felix on suuruselt teine eestimaine mahlatootja.
Seotud lood
Põltsamaa Felix tõi turule uue eestimaistest köögiviljadest valmiva tootesarja Põltsamaa Kodune. Uue sarja valmistamiseks osteti talunikelt ca 350 tonni köögivilju.
Põltsamaa Felix müüs õunapressi ja ostab sellest sügisest veini valmistamiseks õunamahla Euroopa tarnijatelt.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?