Toidutööstuse stressitest: tundlik sisendhindade kasvule, investeeringud tasuvad end ära
Swedbanki toiduainetööstuse stressitestis otsiti vastuseid küsimustele, kui tundlik on sektor sisendhindade kasvu suhtes ning milline mõju on investeeringutel põhivarasse. Testi tulemus on mõtlemapanev ning toidutööstuse ettevõtetel tasub oma jätkusuutlikkuse teemad tulevikuperspektiiviga üle vaadata.
Oliver Olt, Swedbanki toidutööstuse sektori juht Foto: Swedbank
Toiduainetööstuse kvartaalset investeeringute statistikat jälgides näeme, et tänavu esimesel poolaastal vähenes investeeringute maht võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 16%. Tänavu on investeeritud samas tempos kui 2022. aastal, mil peamine fookus oli kiiresti kasvavatel sisendhindadel, nagu toorainete ja energia hinnad, ning tööjõukuludel.
Biotehnoloogia iduettevõte ÄIO kaasas riskikapitalifondide kaudu 6,1 miljonit eurot. Eesmärk on Eestisse rajada demotehas, et toota puidu- ja põllumajandusjääkidest keskkonnasõbralikke õlisid ja rasvu, mis on alternatiiviks toiduainetööstuses massiliselt kasutatavatele õlidele.
Saaremaal Kärla külas toimetab maailma ainuke furtsellaraanitootja Est-Agar, kelle toodang rändab nii kodumaise marmelaadi kui ka Jaapani näokreemi sisse.
Piimatööstus Valio Eesti siseneb ka kohukeste turule ja investeeris 2 miljonit eurot, millest veidi rohkem kui pool läks Tartu külje all asuvasse Laeva tehasesse kohukese tootmisliini rajamiseks.
Uue pakkeliini käivitamisega lõpetas Nõo Lihatööstus ämbrite kasutamise ning võtab järk-järgult kasutusele uudsed keskkonnasõbralikumad pakendid, mille tulemusel suureneb ka toodete säilivusaeg.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?