Eesti põllumajandusest tuleb väga kvaliteetset ja puhast toorainet, mida peaksime julgelt kasutama nii oma toidulaual kui tutvustama läbi selle Eestit, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Tallinna Toidumessi avamisel.
„Peaksime igapäevaselt kasutama oma puhta looduse ja tervisliku toodangu eelist,“ sõnas minister Seeder. „Eesti toit on tervislik, kvaliteetne ja mitmekesine ning võiks moodustada järjest suurema osa meie inimeste toidulauast.“
Ministri sõnul on ka Eesti toidukultuur järjest enam märgatud ja arenev ka rahvusvahelises pildis. „Me suudame oma toodetut hästi serveerida. Olgu näiteks kasvõi Pädaste, Gloria või teised rahvusvahelist pilku püüdvad restoranid. Eesti eripärast toidukultuuri on märgatud, me peame vaid ise endas veidi kindlamad olema,“ ütles Seeder.
Juba jaanuaris 2014 on Eestil võimalus oma kööki ja toidukultuuri tutvustada partnerriigina Berliinis toimuval maailma suurimal toidu- ja põllumajandusmessil Grüne Woche.
Esimesest Tallinna Toidumessist möödub tänavu 20 aastat. Üritus on kohtumispaigaks ligi 7000le Eesti toiduvaldkonna juhile ja erialaspetsialistile, samuti toiduerialade ametikoolide õpilastele.
Seotud lood
Põltsamaa Felix tõi turule uue eestimaistest köögiviljadest valmiva tootesarja Põltsamaa Kodune. Uue sarja valmistamiseks osteti talunikelt ca 350 tonni köögivilju.
Homme, 30. oktoobril, avataval kontaktmessil osalevad Toiduliidu liikmetest messil lihatoodetega A-Vorst OÜ, Kikas OÜ ning AS Uvic, mahlatoodetega AS Rõngu Mahl ning AS Largo. Toodetega on väljas ka koduste maitsetega magustoite, siirupeid ja kastmeid valmistav OÜ Mikaado, uudistooteid tutvustab AS Marmiton. Üle mitme aasta osaleb messil taas Nantecom Saaremaa Delifood OÜ, kes tutvustab oma uut Saare nime kandvat tootesarja. Degusteerimiseks pakutakse tooteid AS-ilt Eesti Pagar ja Balsnack International Holding AS-ilt.
Täna avatakse 15. Tallinna toidumess, mis on seekord suunatud vaid äriklientidele.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?